12 mai


Sloveenia 12 mai

Varahommik,

Kell on 7.30,
Nad puurivad täpselt nii kaua, kui olen ennast voodist välja veeretanud ja hakkan kohvi jooma. Alles siis saabub sügav vaikus. Väga lahe!



Täna lähen üksi, sest minu valitud teerajad on kaaslasele vastuvõetamatult pikad ja väsitavad.

Nii, kell on 8.00 ja väljas SAJAB!!! Huvitav kuidas ma siis jalutan??

Tundub, et täna jõuan kõik eelnevate päevade jutud üle kontrollida ja postitada.
Selgub kurb tõsiasi, et ma ei saagi wordi vorbitud jutte koos piltidega blogisse copida.
Ma olen täiesti löödud ja pusserdan mitu tundi postituse nr 2 kallal, ennem kui selle lõplikult metsa keeran.
Seega homme alustan uuesti postituse nr 2 vorpimist!
Enelin on täna virk nagu rebane ja tuiskab juba kell 10.00 meie koopast välja.
Mina tigetsen veel natuke oma luhtläinud elutöö pärast ja lähen ka õue.
Õues on niiiiiii ilus ilm ja särav päike!
Suundun oma naabrimeest vaatama, sellel on nii hea meel, et tuiskab mulle kabjasahinal vastu ja käib küljega peaegu vastu märga maad. Ulatan talle lahkelt õunasüdame:
Sellise näoga vaadatakse ihnuskoid, kes peale toidujääkide midagi ei raatsi anda.


Otsustan uusi paiku avastada ja lähen täiesti uues suunas.



See on kohalik surnuaed.
Selline tilluke ja aiaga piiratud.
Natuke eemal, aia taga on ka hauad.
Kaldun arvama, et  need on enesetapjate hauad..ja lisan sammu.

Mägede kohal on üleni hall, ilmselt sajab seal vihma:





Leian toredad telefoniautomaadid:





Järveni jõudes näen, et seal on ka mägedes vihmane ja udune:







Selle gondliga mis on kahe pildi vahel, peaksime järgmine nädal siis tasuta sõita saama!))

Rohkem miskit huvitavat ma ei leia ja lähen koopasse kartuleid kõrvetama.
Enelin on nii armas, et sööb silmagi pilgutamata minu valmistatud kõrberooga, kahju, et ei tulnud meelde pildistada.

Ja siis saabub aeg, et minna tööle.
Täna on tööl uus tüdruk Zala. Ta on hästi avatud, lõbus ja tantsuhimuline.
Monikal on vaba päev ja tööl on ainult pisike Marko.
Hakkan tegema massaaži koos kehakoorimisega veidi korpulentsemale viiekümnendates daamile. Ma närveerin väga, sest see jutt, mida ma kliendiga enne tegevust pean rääkima, on väga pikk ja ma pidevalt unustan pooled ja ilmselt ühtlasi ka kõige olulisemad sõnad lausetest ära.
Kuidagi ma kliendi lauale saan ja veidi reeglite vastu eksides valin omavoliliselt talle ka koorija ja hakkan tegutsema.
Taas on mul klient, kes silmnähtavalt pelgab mind, silmade sulgemise asemel, püüab mind silmanurgast kõõritada ja taas püüan mõistatada, millega ma kohalikke hirmutan.
Kui töö tehtud, ohkame vist mõlemad kergendatult. Ta kihutab kiirelt eesruumi ja hetk hiljem ma kuulen, et ta küsib oma tõmmult ja tunduvalt nooremalt meeskaaslaselt, et kuidas viimasele hoolitsus meeldis. Tema meespoolt nimelt masseeris meie imekaunis ja noor Enelin, niisiis võibolla ta polnudki minust kohutatud, vaid närveeris oma mehe  liiga kena masseerija pärast...
Seejärel usaldatakse minu kätesse taas üks omatöötaja.
Kohale ilmub taas täiesti perfektse välimusega daam. Iga tema juuksekarv on täpselt ritta sätitud, juuksevärv on imekena varjundiga, näol on meik nagu läheks teatrisse ja kogu spaa täitub peene parfüümi hõnguga.
Kuigi mind on hoiatatud, et ta ei saa inglise keelest aru, saame me omavahelise vestlusega paremini hakkama kui inglise keelt oskavate inimestega.
Kuigi ta on ülipinges, on teda hea masseerida, kuna ta on väga positiivne.
Enamus ajast hoiab ta põialt püsti ja annab mulle mõista, et kõik on super!
Natuke on minu jaoks arusamatu, miks selles asutuses on omatöötajad nii pinges lihastega, kuna õpilased teostavad massaaže igapäevaselt ja see pole kallis. Ka Monika andis meile mõista, et neil on hea meel et me kohal oleme, et siis nad saavad lõpuks ometi massaaži...
Mingi hetk antakse mulle teada, et järgmine päev tahab minu jalatalla refleksoloogiat proovida Monika.
Hurraa, jälle ma saan kuni selle hetkeni närveerida!
Siis lähme sööma
Loomaliha ja  mingi rohelise sisuga pelmeenid. Tomatite peale raputasin kurkumit, karrit ja kõrvitsaseemne õli. Ja siis natuke nätske saiake.

Tööle tagasi mines selgus et minul ja Zalal on Welcom massaaž kahele mehele.
See on pool tundi klassikalist massaaži.
Juba eemalt kuulsin ma, et mehed on soomlased.
Kliendid juhatas massaažituppa Zala ja rääkis nendega inglise keeles.
Palus ära võtta hommikumantlid ja heita selili.
Loomulikult tulid koos hommikumantlitega ära ka trussikud.
Hakkasime masseerima, kui oli vaja pöörata, ütlesin ma oma kliendile some keeles, et palun pööra ümber.
Ta jäi mind nii kohkunult vaatama, nagu oleks näinud tonti.
Siis lõpetasime massaaži.

Läksin musta pesu ära viima.
Juhendaja Marko sibas minu juurde, pani sõbralikult oma käekese mu laiale õlale ja küsis, et ega ma väsinud pole.
Ma eitasin rõõmsalt ja siis ta ütles, et äkki ma teeksin veel ühe massaaži...
Loomulikult olin ma nõus, kuidas muidu..
Ma olin natuke löödud, sest teised ei olnud sellel päeval nii palju massaaže teinud kui mina ja Marko, kes teeb samuti massaaže polnud tol päeval veel ühtegi teinud.

Mõned päevad hiljem , kui tööl on  tudeng Tina, kuulen, kuidas ta 2h enne spaa sulgemist ütleb klientidele, et täna enam massaaži ei saa ja tulgu nad homme. Tina on väsinud, sest ta oli tol päeval juba 0,5h massaaži teinud....

Selline oli 12mai tööpäev.
Läksime koju ja õues oli mõnus soe vihm...


Comments

Popular posts from this blog

Viimane postitus maapealse paradiisi kohta(((

27mai

5-6mai